Eduka karuvaatluse saladused

Karude arvukus on Eestis kõrge, siin elab ligi 1000 karu, sestap on Eestisse viimastel aastatel tekkinud mitmed karuvaatlusvarjeid ja -kohti. Õnneks ei pea selleks tundide viisi kuhugi kaugele sõitma, sest juba kõigest tunni ajaga jõuab näiteks Tallinnast karude juurde. Karuvaatlusvarjesse minek ei nõua ka suurt füüsilist pingutust, vaja on vaid veidi alla ühe kilomeetri jalutada.

Karud on meie metsades elavad metsikud loomad. Kuidas selliseid metsaasukaid siis vaadelda saab? Nipp on selles, et keskkondadesse, kus karud liiguvad, on viidud tugevate seintega pisikesed majakesed. Need on varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis juhib inimese ja muud lõhnad kõrgele ära, nii et karud ei karda piirkonda tulla.

Karud käituvad oma lähiümbruses nii, nagu nad oma loomulikus keskkonnaski liiguvad. Muuhulgas meeldib neile liikuda avamaastikel, nagu näiteks rohuniidud ja aasad. Pole ka ime, sest uuringud on näidanud, et tegelikult ei olegi karu nii suures osas loomse toidu peal, kui me tüüpiliselt arvame. Taimne toit moodustab karu toidusedelist ligi poole.

Kuidas karusid vaadelda?

Teatavasti on karud väga tundlikud ja arad loomad, nii et nende nägemiseks tuleb ka vaatlusmajakeses õigesti käituda. Karu tuleb seda kindlamini, mida vähem ta kahtlustab. Looma pildistama või vaatama minnes tuleb juba enne oma vaim nii-öelda vaim valmis panna - tegemist on justkui teise ruumi astumisega. Ruumi, mida võiks nimetada ka vaikuseruumiks. Kohaks, kus aeg järgmised 15 tundi (kella 17st õhtul kella 8ni hommikul) seisab ja vaatleja saab loodust jälgides tegeleda ka enda sisekaemusega. Mõned loodusfotograafid isegi ei söö enne varjesse minekut ning seal olles. Nii ekstreemseks minema muidugi ei pea, mõnusa vahepala, pirukad ja termosega tee või kohvi võib kindlasti kaasa võtta, kuid soovitame toidu pakendada ümber nii, et seda avades palju helisid ei tekiks.

Eestis pakutavates varjetes saab mõnusalt öö veeta, olemas on kas narivoodid või pehmed põrandad, kus metsahelide saatel end välja magada saab. Karude nägemise tõenäosuse suurendamiseks soovitame siiski kogu öö ärkvel püsida. Tulles sõpradega, saab oma uneaega reguleerida ja seada üles nii-öelda valvekorrad. Meeles tasub pidada, et karu võib tulla nii enne päikeseloojangut kui ka varahommikul ja neid kordi, kus karu on ilusti varahommikul vaatlejate lähedal käinud, aga külaline mõnusat und maganud, on väga palju! Kõige enam kaldub karu tulema öösel, sest siis on ju kõige vaiksem.

Väga edukalt on metsaotte vaatamas käinud ka lastega pered, mis näitab, et ka lapsed saavad piisavalt vaikselt olemisega hakkama. Varjetes on üldjuhul siiski piisavalt paksud seinad, mis heli välja ei lase, aga karu kuulmismeel on ka väga hea. Karuvarjesse tulles ei pea muretsema ka loomulike hädade pärast, need on varustatud WCdega.

Millal karusid vaadelda?

Karud ärkavad kevadel, hakates ringi liikuma juba aprillis, mõnes Eesti piirkonnas varem, mõnes hiljem. Kevadel võib loomade ringikäimist mõjutada jooksuaeg. Nimelt hakkab karudel siis paaritumisaeg ja nad on aktiivsemalt liikvel. Kui suvel ja sügisel on karud üldjuhul suhteliselt paiksed ja ühes piirkonnas, siis kevadel on asi vastupidi. Siis võib varje ees näha lausa mitut karu õhtu jooksul - selleks võib olla emakaru teismeliste poegadega, isakaru(d) või lihtsalt noorpaar.

Kevadel peavad teismelised karupojad endale uue territooriumi leidma, eriti kui nad on isased, mis tähendab, et just noori karusid on tavapärasest rohkem näha. Emakarud alla aastaste poegadega jooksuajast osa ei võta ja hoiavad eemale piirkondadest, kus suured isakarud liikvel.

Suve teises pooles ja sügisel on karud üsna paiksed ja väga ei rända, kui just nende territooriumiga midagi juhtunud pole. Üsna sageli võib varje ees näha just emakarusid oma aastaste poegadega. Seda siis, kui nad on selle piirkonna endale välja valinud ja seal suuri isakarusid tülitamas pole.

Parim aeg karuvaatlusele tulemiseks on aprillist oktoobri lõpuni. Sügisel peab arvestama sellega, et valget aega on vähem (varjete juurde on üldjuhul pandud väikesed lambid, et vähemalt karu siluett ära näha). Kevadel ja varasuvel on vaatlused kõige põnevamad ja kõige rohkem üllatusi pakkuvad.

Kui suur on šanss päriselt karu näha?

Karu nägemise tõenäosus on väga suur, ligi 98%. Peale selle külastavad lisaks karuotile varjeesist ka teised loomad. Tavalisemad külalised on kährik, rebane, mäger ja metsalinnud. Harvem kõnnib varje eest läbi ilves või isegi hunt. Sõltuvalt varje asukohast on mõnes kohas tihedad külalised põder ja kitsed. Ka kopraid on nähtud, kui varje asub jõe ääres.

Karuvaatluse teenuse pakkujad Eestis

Karuvarjesse tulles võib enne tellida giidi, kes karudest ja nende elulviisist lähemalt räägib. Tutvustatakse karude elupaiku ja tegevusjälgi. Veel täpsema info saad juba teenusepakkujalt, näiteks mida kaasa võtta ja mida mitte, mida tohib teha ja mida peab vältima.

Võta ühendust karuvaatluse teenusepakkujatega: 

• Karuvaatlus Kõrvemaal
• Karuvaatlusonn Alutagusel